Põlevkividiislist loobumine on Eesti elukeskkonnale hea uudis

Loodetavasti tähistab see uut etappi Eesti energiavallas, mis enam uutesse põlevkivitehnoloogiatesse ei investeeri. Sellele peab järgnema aeglane, kuid sihikindel põlevkivi kui kütuse tarbimisest välja tõrjumine, mis peab lõpule jõudma hiljemalt aastaks 2050. Selleks ajaks jääb aastasesse tarbimisse veel vaid kuni neli pool milj. t. fossiilset CO2, mis võrdub umbes 23 MWh maagaasi või 18 MWh autobensiiniga, kuid vaid vähem kui 5 MWh põlevkivielektriga (elutsüklit hinnates väheneb lubatava põlevkivielektri kogus veelgi: vähem kui 3 MWh).

Kui me pole oma elektritootmist taastuvate energiakandjate peale selleks ajaks üle viinud, saab meie energeetikast majanduse pudelikael, mis kasutab kordades ebaefektiivsemalt ära ressursi, mida teistes majandusharudes vaja läheks. Näiteks transpordis, kus taastuvtehnoloogiad ei paku veel turukõlblike lahendusi kogu spektris.