Eesti reisiraudtee 2.0

Eesti riik on asunud reisiraudteed reformima, uuendatud on tee infrat, samuti ootepaviljone. Ettevalmistamisel on rahvusvahelise kiire ühenduslingi loomine. Samuti on riik asunud looma üleriigilist rahvuslikku teenusepakkujat Edelaraudtee asemel. Pakun välja mõned olulisemad punktid, mida hea reisijateveo korraldamiseks peaks edaspidi silmas pidada:

- mugavad ja kiired regionaalühendused suuremate tõmbekeskuste (Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Valga);
- reisijate mahu kasvatamine kerge ülepakkumise abil (1,5...2 korda rohkem vedusid kui esialgu on nõudlust);
- hooajaliste katsereiside pakkumine ja pidev reisijate arvu monitoorimine kõikidel liinidel;
- reaalaja infosüsteemi välja arendamine, mobiilse platvormi ning ühise reisiplaneerija loomine, mis ühendab endas riiklike ja rahvusvahelisi ühendusi, aga ka bussi, laeva ja lennuliiklust;
- infosüsteemi "tark" ühendamine turismiinfo portaalidega;
- infosüsteemi ühendamine elektroonilise piletisüsteemiga ning püsireisijate boonusprogrammi väljaarendamine;
- intermodaalsete (mitut transpordiliiki kombineerivate) reisikeskuste loomine suuremates linnades.

Vastupidi levinud arvamusele pole reisijatevedu Euroopa raudteel otseselt riiklikult doteeritud. Rootsi või Saksamaa teenusepakkujad selgitatakse välja suuremahuliste hangete abil, mis peavad olema vedajale kasumlikud ja seda ette kirjutatud tingimustel. Siiski toimib see vaid  regionaalühenduste puhul. Regiooni sisesed ühendused on tihti kaetud regionaalsete transpordifirmade poolt, kuid olenevalt riigist tehakse ka siin avalikke teenusehankeid. Transpordivõrgu muutmine kasumlikuks on kõrgema astme juhtimisülesanne, mis paraku polegi kõigile jõukohane.

California, USA investeerib 8 miljardit USD kiire rongiühenduse arendamisse

Foto: inhabitat.com

Eesmärgiks on ühendus kiirusega 220 miili tunnis (354 km/h) mis sarnaneb Eurostari tippkiirusele.
http://inhabitat.com/california-approves-8-billion-for-high-speed-rail-after-contentious-debate/

Mis on valesti Tallinna Lennujaamas?

Tallinna Lennart Meri Lennujaama bussireisijate "terminal"

Eesti Õhu kahjumi kritiseerijad ei saa aru ühest põhimõttelisest asjast. Lennundus (nii nagu iga transpordiliik) on tugiteenus, mille kasumilkkust/kahjumlikkust tuleb hinnata koos lisaväärtusega, mida see kogukonnale pakub. Klassikaliselt mõjutab see kolme olulist inimgruppi: töölkäijaid, turiste ja läbisõitjaid ning regulaarse (ja pühendunud) Eesti Õhu kasutajana hindan, et need grupid jagunevadki enamvähem võrdselt. Seega peab arvestama lisaväärtust rahvusvahelisest tööhõivest, turismiärist ja (reisi)transiidist. Palun tehke see analüüs ära, olen huvitatud tulemustest! Senikaua palun vähem möla ja pikem samm.

Kui kasumlikkus kõrvale jätta, siis on Eesti Õhu üheks põhiprobleemiks selle kodulennujaam, täpsemalt Tallinna Lennujaama võime toimida intermodaalse transpordikeskusena. Probleem on selles, et lendude teenindamine on vaid üks lennujaama funktsioone. Kui ma tulen lennult või lähen lennule, siis on oluline kuivõrd lihtne ja mugav on lennujaama jõuda. Ning veelgi olulisem - kuidas jõuda koju tagasi. Tallinna Lennujaam on kõike muud kui mugav sihtpunkt ükskõik millisest Eesti linnast. Kuid jõuda koju tagasi õhtuselt Brüsseli või Kopenhaageni lennult on juba peaaegu et võimatu. 

Asi on aastatega veidi paranenud. Juba igiammusest ajast on Tartust tulevad kiirbussid teinud (soovi)peatuse lennujaamas. Täna toimib ka vastupidine - täistunnil väljuvad ekspressbussid peatuvad lennujaamas ning selle tarbeks on välja ehitatud spetsiaalsed bussipeatused koos avatud varjualusega, vaata pilti (idee autor palun mine ja oota veebruaris 10 minutit bussi selles varjualuses temperatuuriga -30C). Kuid see pole kaugeltki piisav. Enam kui pool Eestit elab väljaspool Tartut ja Tallinnat. Eraldi probleem on graafikute sobivus. Täna on nii, et Tallinna Lennujaam sunnib oma reisijaid valima lende (pileti hinnaklass 200-400 EUR) seda teenindavate busside (pileti hinnaklass 1-10 EUR) graafiku järgi. Mis loomulikult on täiesti absurdne.

Selleks, et Tallinna Lennujaam toimiks intermodaalse (erinevaid transpordiliike ja liikumisviise kombineeriva)  transpordikeskusena, on vaja ühendada erinevad transpordivõialused lihtsalt ja mugavalt kättesaadavaks teenuseks. Reisijate terminali peaks teenindama nii rongid kui bussid ja graafikud peaksid võimaldama kõiki peamisi ühendusi suuremate linnadega vähemalt tunnise regulaarsusega. Lennupiletit broneerides peaks olema võimalik osta piletit ja broneerida istekohta ka teenindavale reisile näiteks rongile Tartusse või bussile Haapsallu. Lennujaama kodulehel peaks olema ülevaatlik informatsioon koos interaktiivse reisiplaneerijaga rahvusvahelisele reisijale, mis aitab lennujaamast liikuda edasi peamistesse huvikohtadesse, olgu selleks kas Tallinna vanalinn või turismikeskus Hiiumaal.  Need on elementaarsed asjad. Ilma selleta jääb Tallinna Lennujaam meie õhutranspordi pudelikaelaks veel väga pikaks ajaks.